08/12/2025
Kuigi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul kinnitavad notarid ja kohtunikud, et varjatud puuduste vaidluste “laine” on taandunud ja selgus on majas, näitab praktika, et teema ei kao kuhugi. ERR toob välja, et hiliste kahjunõuete hulk on viimastel aastatel kasvanud – ning sama suundumus on märgatav ka majavammi ja hallitusseente puhul: ekspertiise tellitakse üha sagedamini, tihti alles siis, kui mure on juba suureks läinud.
Oluline on mõista, et vanas majas võib esineda kulumist, niiskusjälgi ning ka seene- või hallituskoldeid (aktiivseid või mitteaktiivseid) – ainuüksi “kahjustuse olemasolu” ei tähenda automaatselt puudust. Vaidlus tekib enamasti siis, kui tegelik seisund ületab selle, mida ostja võis hoone vanust ja nähtavat olukorda arvestades mõistlikult eeldada, või kui tegemist on varjatud puudusega (nt konstruktsiooni sees, põranda all või katete taga) ehk varjatud seenkahjustusega.
Viimastel aastatel on kasvanud juhtumite arv, kus kinnisvaraostja esitab tükk aega pärast tehingut müüjale kahjunõude, hüvitamaks puudusi, mida tehingu ajal ei märgatud ega mainitud. Hiigelnõuete vältimiseks tuleb müüjal lepingusse kirja panna kõik võimalikud puudused.