Aurita Cruising

Aurita Cruising Purjekas Aurita pakub tellimusreise, purjeõpet ja jagab päris meresõidu kogemust.

Sel hooajal soovime seilata Läänemerest välja — võta meiega ühendust ja tule päevaks pardale või liitu mõne pikema etapiga.

25/09/2026

Täna liikusime Hollandi kanalitel edasi ja kogesime üht selle etapi kõige sürrealistlikuma hetke: meie purjekas sõitis üle maantee, autod liikusid samal ajal meie alt läbi. 🚗⛵️🚙

Nagu ikka, järgneb pikem lahtikirjutus neile, kes videot häälega vaadata ei saa või ei taha. 📝

Alustasime taas Hollandi kanalitel lääne poole liikumist. Hommikul teekonna plaani üle vaadates nägi kipper Andreas kaardi satelliidikihil midagi kummalist: maantee kaob kanali alla. Ja just nimelt nii ongi — ees on koht, kus saab seilata üle maantee. Autod kihutavad alt läbi, meie liigume ülevalt mööda akvedukti. Sellist asja ei näe iga päev!

Eesolev jalakäijate ja jalgratturite silla avamine tundub selle kõrval juba igapäevane rutiin. Sildu on meie tänasel marsruudil ees veel õige mitu ning kõige lõpuks ka üks lüüs — siseneme taas Põhjamere loodelistesse vetesse. 🌊

24/09/2026

Meie tänane video on filmitud Leeuwardeni raekoja platsil. Miks me siin filmida otsustasime? Nimelt kõlab siin igal täis- ja pooltunnil 36 tornikella harmooniline kokkumäng. 🔔

Nagu ikka, järgneb pikem lahtikirjutus neile, kes videot häälega vaadata ei saa või ei taha — aga seekord me siiski soovitame seda teha, sest muidu jääb ju kellamäng kuulmata! 📢

Leeuwardeni raekoja plats on erinevalt Tallinna omast vaikne ja rahulik. Siin kasvab üks kauni aiaga ümbritsetud pärnapuu. 🌳 Aiavärava ornamentidel on omakorda kaunid apelsinid. 🍊Miks see nii on, ei tulnud filmimise ajal meelde, aga nüüd on võimalus see lahti kirjutada. Pärn istutati nimelt 1898. aastal, kui kuninganna Wilhelmina sai 18-aastaseks ja hakkas kuningavõimu teostama. Apelsinid on aga Oranje-Nassau dünastia sümbol, kuhu Hollandi kuningakoda kuulub. 👸 Samasugust apelsinidega kaunistatud väravat nägime oma Leeuwardeni esimesel päeval ühe kiriku juures — seal tähistas see ülikutele tehtud eraldi sissepääsu.

Raekoja tornis olevad 36 kella mängivad igal täis- ja pooltunnil erinevaid meloodiaid ja see muusika kostab ära ka poole kilomeetri kaugusele Aurita pardale. ⛵️

Pubisid või restorane, mis asuksid otse raekoja platsil, on vähe, kuid ühte — Oranje Bierhuisi — istusime korraks maha, et Liina saaks oma koosoleku lõpetatud. 🍺

Edasi liigume teise pubi poole, mida enne teel siia märkas: Drunken Dragon, fantaasiateemaline koht, avatud alles sel suvel. Seal pakutakse peamiselt temaatilisi kokteile ja saab mängida ka lauamänge. 🐉

Mis p***s sees toimus, seda saab näha kommentaarides olevatelt piltidelt. 🖼️

23/09/2026

Ahoi, Aurita sõbrad! Sügis on öösel vaikselt kohale hiilinud. 🍂 Siin Hollandis Leeuwardeni linnas Prinsentuini pargis on tunda seda mõnusat jahedat rahu, mis tuleb siis, kui vihm on just lõppenud ja puud veel tilguvad. Meie väike paadielu on täna tubane. ⛵️

Andreas pani just tööarvuti kinni, aga Liina tööpäev on veel ees. 💻 Samas ei sega töötegemist asjaolu, et eile õhtust alates on meil laua peal laiali üks lauamäng: Tiny Epic Game of Thrones. Väike ja kompaktne, aga samas strateegiliselt sügav. 🎲

Lauamängimine on meil samuti üks oluline hobi ja selle reisi jooksul oleme ostnud juba teise mängu. ☺️Groeningenis lisandus meie kogusse Finspan — kalateemaline strateegiamäng. Ja nüüd siin Leeuwardenis siis see pisike aga eepiline Troonide mäng.

Meil on siin jahi peal kaasas korralik lauamängukogu: seltskonnamängud, krimimängud, strateegiamangud, kaardimängud. Nii et kui tulete meiega purjetama, siis sedasorti meelelahutusest puudust ei ole. ♟️

Ilm on koos astronoomilise sügise saabumisega kah sügise nägu — sadas ka natuke vihma, aga video tegemise hetkeks on sajuhoog üle läinud. 🌧️ Video teises pooles vaatamegi siin Prinsentuini pargis — või nagu me seda hellitlevalt kutsume, Šnelli tiigi pargis —pisut ringi.

Siin on palju laevu reas ja puude all on mõnus olemine. Mastiga laevaga peab kohavalikul ettevaatlik olema — Aurita üks saaling puudutab üht oksa ja ahterstaak teist, aga kõik on kontrolli all. 🌳

Vendrid on ühele poole välja riputatud, samas ega siin mingit loksumist pole. Puhtast harjumusest oleme korralikult kinni: vööriots, vöörispring, ahtrispring, ahtriots. Elektripost on kohe kõrval — seega kõik mugavused on olemas ja elu ilus.

Ka sadama ruumid on nüüd lähemal ehk siis eilse ümberpaiknemise eesmärk sai täidetud. Duši all või vetsus käimine on ju palju lihtsam, ei pea kilomeetrit jalutama. 😜

Ja videost võib jääda mulje, et väljaspool parki on industriaalmaastik või kontorite rajoon, siis tegelikult on kesklinn 400–500 meetri kaugusel, peatänav Niuwestad on peaaegu, et nurga taga — lähemal, kui meie eelmises peatuspaigas.

Nii et väga mõnus koht ja oleme siin ka homme paigal. Ülehomme hakkame liikuma. Naudime jätkuvalt Hollandit ja siinset sooja sügist – hoolimata natuke sombusest ilmast on sooja 18 kraadi. Ei saa kurta!🌦️

22/09/2026

Täna tegime Leeuwardenis väikese ümberpaiknemise linna sees: põhimõtteliselt pargi ühest servast teise, et olla lähemal tualettidele ja duššidele. 🚻🚿 Ka üks sild tuli meile avada. Kogu see liigutus võttis aega kakskümmend minutit, aga saime jälle ühe otste andmise ja ühe sildumise oma kontole juurde. ⚓️

Nagu ikka, järgneb pikem lahtikirjutus neile, kes videot häälega vaadata ei saa või ei taha.

Esimene parallel, mis meil siin Leeuwardeni Prinsentuini pargis seilates tekkis, on, et nagu sõidaks Šnelli tiigil: veepiiril madal kallas, mis kaugemal järsult üles tõuseb; jalutajad, kes koeraga, kes lapsega; ja vägevad põlispuud. 🌿 Üsna sürreaalne kogemus.

Oleme pühapäevast alates olnud ühel pool kanalit, aga kuna sealt jäävad vetsud ja dušid poole kilomeetrise jalutuskäigu kaugusele, siis otsustasime kohta vahetada. Nii et seekord ei vaheta me isegi sadamat, kuna kogu see park ongi siin üks suur sadam. Nagu öeldud, siis üks sild meile sõidu käigus avati aga see käis kähku.

Prinsentuini park (ehk siis otsetõlkes Printsi park) rajati aadli privaatse ajaveetmiskohana pärast kaheksakümneaastase sõja lõppu, umbes 1600-ndatel ning avati kogu linnarahvale 1800-ndantel. Pargis on restoranid, vaba aja veetmise kohad ja kehtivad selged kodukorra reeglid. 🌳 Näiteks ei tohi pargis jalgrattaga sõita, alkoholi tohib tarbida teatud kellaajani ning öösel tuleb hoida vaikust.

Kogu parki läbiva kanali äär on mõeldud sildumiseks. Iga natukese aja tagant on ka postid, kust saab võtta elektrit. Sildumiskoha valikul on ainuke asi, mida purjekaga jälgida, puud — kohad, kus puuladvad ulatuvad kanali kohale, ei sobi mastiga laevale. Sügavust võib siin kallaste ääres enamasti ignoreerida: meie eelmises kohas näitas kajalood sügavuseks 1,6 meetrit, aga ei tundunud, et oleksime kinni olnud.

Uuele kohale jõudes selguski, et eelnevalt tehtud luure käigus välja valitud kohas oli vett kiilu all liiga vähe ning jäime korraks m***a kinni. Tagurdasime tagasi sügavamasse vette ning valisime uue sildumiskoha, puudele veidi lähemal. Mast on puuokstele üsna lähedal, aga kõik on siiski normi piires. Pilt sellest esimeses kommentaaris.

21/09/2026

Esmaapäeva hilisõhtune video on salvestatud Leeuwardeni kesklinnas. Jalutame ajaloolise kaalukoja juures, vaatame kanaleid ja valgustatud tänavakunsti, ning räägime Friisimaa provintsi pealinnast üldisemalt.

Leeuwarden on Friisimaa pealinn. Friisi keeles on selle nimi Ljouwert ning seda keelt siin ikka kõneletakse ning paljud infomaterjalid on mõlemas keeles.

Linnaõigused sai Leeuwarden 1435, esimene kaalukoda valmis 1483 paiku, aga oma tänase renessansilikult hollandipärase välimuse sai hoone 1598. aastal. 🏛️

Kas videos nähtav on peaväljak? Ei — Leeuwardenis ei ole ühte suurt keskset turuplatsi nagu paljudes Hollandi või Saksa linnades. See siin on lihtsalt üks paljudest väikestest väljakutest, kus elu käib ka hilisel õhtutunnil. 🌃

Tänavad vahelduvad kanalitega ja kanaleid on siin palju nagu ikka Hollandi linnades. Mööda kanaleid sõidavad päev läbi turismipaadid. 🚤

Ka legendaarne 200 km pikkune Hollandi uisumaraton algab ja lõppeb just Leeuwardeni kanalitel. See teeb ringi läbi üheteistkümne linna ja kogu “11 linna” identiteet on siin piirkonnas väga tugev. Paraku pole seda uisumaratoni toimunud alates 1997. aastast, sest jää pole enam piisavalt tugev — kliimasoojenemine teeb oma töö. Kui on üks spordiüritus, kus kipper Andreas tahaks osaleda, siis just see, sest kuigi talv ei ole tema lemmikaastaaeg, siis uisutamine talle meeldib. ❄️ ⛸️

Leeuwardeni provintsis elab umbes 130 000 inimest, linnas ca 90 000. Tegemis on oma piirkonna Tartuga. Tudengeid on siin ka, aga vähem kui Groningenis ja pakutakse pigem rakenduslikku kõrgharidust. 🎓

20/09/2026

Aurita kulgeb jätkuvalt Hollandi Standing Mast Route’i mööda, läbides imekitsaid kanaleid ja maalilisi külakesi. 🏘️ Isegi väike hoovihmasabin ei nulli seda võlu, mis tuleneb aeglasest kulgemisest sisuliselt kohalike eesõues. Kogu see teekond on korraga nii rahulik kui ka uskumatult eriline. 😍🇳🇱

Nagu ikka, järgneb pikem lahtikirjutus neile, kes videot häälega vaadata ei saa või ei taha. 📝

Video on filmitud Bartlehiemi külakest läbides. Siin tuleb aeglasemalt sõita, kiirusepiirang on kuus kilomeetrit tunnis, ehk umbes kolm sõlme. 🚫

Osa meie läbitavatest veeteedest on tegelikult mitte kanalid, vaid looduslikud jõekesed — kipper Andreasele meenub siin sõites lapsepõlv Kohilas Keila jõel aerutades ning ka seiklused Pirita jõel, Kose alevis. 🛶 Ja ausalt öeldes tunduvad need mõlemad jõed laiemad, kui need kanalid ja jõekesed siin, Hollandis. See suure purjekaga siin kulgemine on täiesti sürreaalne kogemus. ⛵️

Külakesed, mis mööda libisevad, on imeilusad. Ja nagu öeldud, isegi väike vihmasabin ei suuda head tuju rikkuda. Mõni küla on tagasihoidlikum, mõni täiesti postkaardi vääriline. Pilte ja videosid koguneb meil nii palju, et talvel saame neist eraldi ülevaate teha. 📸 Ehk siis püsige jätkuvalt liinil!

Tehnilisest poolest ka. Üks asi sai täna tehtud — kuna sügavusanduri pidev lõugamine ajas täiesti hulluks, siis sai see välja lülitatud. 😆 Nagu ka videos näha on, siis näeb pidevalt sügavusi 1,7–1,8 meetrit, kuigi meie kiil ulatub 1.8 meetri sügavusele. Ehk siis teoorias peaksime kinni olema, praktikas on see aga heljuv muda ja põhjas kasvavad taimed. 🌿

19/09/2026

Sinimustvalge lehvib nüüd ka Dokkumis! 🇪🇪🇳🇱 Tänu Helgolandil kohatud briti purjetajate vihjele leidsime siin ainsa suurema süvisega purjekatele sobiva kai. Algse plaani järgi poleks me julgenud siin peatust teha.

Ühesõnaga, oleme Dokkumi linnas, kuhu me just äsja saabusime. Sildusime munitsipaalsadamas, ainsal ainult purjekatele lubatud kail. ⛵️ Kuigi kogu Dokkumi kesklinn on sisuliselt üks suur sadam, siis jah, suuremad purjekad saavad olla ainult põhjakai ääres. Vett saab, septipaagi tühjendust saab — ja nagu Hollandile kohane, vee puhtus on prioriteet: raha ei küsita. Eesti, võtke eeskuju (ja häbi-häbi Vanasadam).💧 Kesklinn on sadamast kuueminutise jalutuskäigu kaugusel — ehk siis olemegi kesklinna sadamas. Sadamatasu 20.80 €. Elekter on hinna sees. 🔋

Dokkumi linnast me suurt midagi ei tea, aga sadama infotahvlitelt on näha, et ajalugu algab aastast 754 ja linnaõigused saadi 1298. 🕰️ Ja lippude järgi on näha, et oleme jõudnud teise provintsi — maakonna lipul on sinised diagonaalid ja südamed. Friisimaa! P.S. Tegelikult peaksid need tagumikukujulised südamed kujutama vesiroosi lehti. ❤️😅

Tänasest teekonnast. Tuul oli tugev, avatumal lõigul ulatus kuni 12 m/s. Kanalite peal on sellise tuulega muidugi märksa mõnusam kui Põhjamerel. 🌬️🌊 Oleme jätkuvalt oma teekonna valikutega rahul, kuigi see Standing Mast Route’i idapoolne osa on kitsas ja süvise mõttes piiripealne. Meie 1.8 m süvis on täpselt paras — tõsi, sügavusalarm üürgas mitmel korral, sest 2 m pealt ta meil tööle läheb. Suurema süvisega oleks juba keeruline, aga väikese süvisega on see marsruut tõesti megaäge. 🌊

Tänane sõit oli, samuti nagu eile, 15 miili, aga läbisime seda kaks korda kiiremini. Põhjuseks see, et täna jäi teele ainult üks lüüs ja neli silda, mitte paarkümmend silda, nagu eile.🌉

Lõpetuseks üks mõte raamatuvahetusest leitud raamatu teemadel. Liina loeb Clare Francise raamatut “Wolf Winter”, mis räägib Teise maailmasõja tagajärgedest Norras, käsitleb saamide õiguseid, ning muuhulgas vaatleb Norra valikuid oma territooriumile ühiste partnerite (NATO) tuumarelvade paigutamise lubamise küsimuses — täna Eestis väga relevantne teema.

Liina on üldse reisi jooksul palju lugenud, kipper Andreas mitte — tema ei suuda keskenduda ja ilmselt jääb suurem lugemine talveperioodi. ❄️

18/09/2026

Alustasime taas liikumist mööda kanaleid aga jäime üsna pea sillavahtide lõunapausi pärast kinni ja tuli päris ebamugavas kohas paarkümmend minutit oodata. Tuul, kitsas ruum, üürgav sügavusalarm ja pidev mootoriga korrigeerimine — ehe jõevärk. 🚧

Nagu ikka, järgneb pikem lahtikirjutus neile, kes videot häälega vaadata ei saa või ei taha. 🎧

Tänases videos näeb seda väga igapäevast, aga samas närvikõdi tekitavat olukorda, mis juhtub siis, kui sillavahid otsustavad lõunapausile minna. ⏳

Video katab sellest paarikümme minutisest ootamisajast väikese osa, annab vaat ülevaate, kui “mugav” see ootamine oli. Otsad on pandud loomingulisel viisil, mis hoiab meid enam-vähem paigal, aga aeg-ajalt tuleb siiski mootoriga korrigeerida, et ahter päris kõrkjatesse ei vajuks. Ja kõrkjaid võib käega katsuda. 😜 Sügavusalarm lärmab, sest vett on siin ainult kaks meetrit, mis tähendab, et eksimisruumi ei ole. Kipper Andreas peab pidevalt valvel olema, et paat paali juures paigal püsiks. 🌾

Tuul teeb asja veel põnevamaks: aeg-ajalt puhub julgelt viis meetrit sekundis, puhanguti lausa kümme, mis keerutab paati selle kinnituse ümber. Kui nägite vahepeal viltust laevatekki, siis täpselt nii need meie videod sünnivad — ilma ilustamata, täpselt nii nagu olukord parasjagu on. 💨

Huvilaevade sildumiskoht on siin küll olemas, silt ütleb Sport Hier Melden (siin saab ka nuppu vajutada sillavahiga ühenduse võtmiseks, kui ei ole VHF raadiot ega mobiilikõne võimalust), aga veelkord, see koht on üsna kehv. Ja ette päris silla juurde kipper Andreas ei julgenud minna — sügavused teadmata ja liiga lähedal sillale. Seega püsime selle ühe paali küljes ja loodame, et sillavaht lõunalt õigeaegaelt tagasi tuleb. 🪢

Sildasid on täna veel palju ees, lugesime kokku ligi kolmkümmend, nii et seiklus jätkub. Tsau ja hoidke https:://tracker.ee/aurita kaudu silm peal, kus me parasjagu oleme! 👋

17/09/2026

Tänane vihmane õhtu möödus Groningeni kanalite ääres jalutades. Väljas on umbes 16 kraadi sooja, sajab hoovihma ja puhub tugev tuul. Kanalite kaldad on täis Hollandi paatmaju, mastidega aluseid ja kõike seda erinevate sildade vahel. Tööpäev sai läbi ning enne pimedat jäi veel aega linna avastada. 🌧️🚶‍♀️

Lõunat sõime pannkoogilaevas. Tegemist on vana laevaga, mis on saanud uue elu restoranina. Kui teises linna otsas sadamas olime, siis seal nägime laeva, mille nimi kõlaks tõlkes Valge Luik. See leiab kasutust pensionäride klubiõhtu toimumispaigana ja muudeks kogukonna tegevusteks. Sellised lahendused tunduvad väga sümpaatsed, et oma algse kasutuse kaotanud laevad saavad uue rolli kogunemispaikade, restoranide või seltsimajadena. ⛴️🥞

Pannkoogilaev ise on ehitatud 1939. aastal ning elanud läbi väga põneva ajaloo. Tänapäeval pakutakse seal Hollandi pannkooke. Soolased pannkoogid meenutavad veidi pitsat, sest kate pannakse pannkoogile peale, mitte ei rullita torusse nagu meil kombeks on. Maitse on siiski selgelt pannkoogi oma ja väga hea. 🥞😋

Linnapilt on kirju. Tänavatel liigub nii autosid, jalgrattaid, jalakäijaid ja ühistransporti. Silma on jäänud ka puud, mis erinevad Eesti omadest. Näiteks siin kasvavad vahtrad näevad välja hoopis teistsugused, väiksemate lehtedega kui meil. 🌳🚲

Homme on plaanis paadireis. Marsruudil on umbes kakskümmend silda ja kolm lüüsi ning kogu sõit peaks kestma ligikaudu kolm tundi ja viiskümmend minutit. Lisaks saab sõidu ajal veel lähemalt vaadata paatmaju, mille katustel on lausa oma rohelised aiad ja laiali laotatud mätaskatused. 🚤🌿

Ahoi ja kohtumiseni homme! 👋⚓

16/09/2026

Täna liikus Aurita vaid ühe miili jagu (tegelikult peaksime siin sisevetel kaugusi mõõtma kilomeetrites, aga harjumuse jõud on suur) ja jõudis Groningeni kesklinna munitsipaalsadamasse. Näitame videos sadama omapärast kinnitusviisi, räägime linna jalgrattakultuurist ja kõikvõimalikest liikumisviisidest, kohvikute elujõust, lauamägupoodidest ning lõpetuseks jõuame Jumbo supermarketisse sisseoste tegema. 🛒

Nagu ikka, järgneb pikem lahtikirjutus neile, kes videot häälega vaadata ei saa või ei taha. 📝

Tänane etapp oli nagu auto ringi parkimine — umbes kaks kilomeetrit, mille läbimiseks kulus pool tundi ja mille käigus palusime avada kaks silda — ehk tõime Aurita Groningeni äärelinnast kesklinna. Uus “aadress” on Jachthaven Oosterhaveni. Sadam on kitsas nagu siin kanalites ikka, manööverdamine ilma põtkuriteta paras väljakutse, aga puud ja majad hoiavad tuule kinni ning kõik toimib. Sadamas on igasuguseid laevu, ka päris paatmaju, mis ilmselt väga ei liigu. ⚓

Käisime päeval ka linnas ringi ja pilt oli väga Amsterdami moodi: kanalid, paatmajad ehk siis elu vee peal. Paljudel nendest püsivaks elamiseks kohandatud laevadest on peale veetud elekter ja vesi, mõnes kohas isegi gaas. Ja loomulikult on neil ka majanumber ja postkast. 📫

Ülikoolilinna vaibi on igal sammul — tohutult noori, akadeemia ning ülikooli raamatukogu otse kesklinnas ja muidugi meeletult jalgrattaid. 🚲 Kui koduse Eestiga paralleele tõmmata, siis nagu Tartu.

Kipper Andreast hakkas hullult huvitama, miks nii paljudel ratastel on sinine esirehv. Selgus, et tegemist on jalgrattaliisingu ratastega — üliõpilastele ideaalne lahendus, mis tagab, et ratas on pidevalt korras ja kui midagi juhtub, saad kohe uue asemele. Hind on soodsam kui lühirendil ja süsteem toimib suurepäraselt. 🔵

Lisaks jalgratastele nägime ka hobust koos ratsanikuga — ja mitte ratsapolitseid nagu võiks arvata, vaid täiesti tavalist ratsutajat, kes liikus rahulikult mööda tänavat. Nii et kõik liikumisviisid on siin esindatud. 🐎

Linn on täis kohvikuid, restorane ja baare ning paistab, et kõigil jagub kliente. Liina lisas ka, et uuringud kinnitavad sedasama: tänavaäärsed ärid õitsevad, kui inimesed liiguvad jala, rattaga ja ühistranspordiga. Ühesõnaga elamisväärne linnaruum on võtmesõna. ☕️

Lauamängupoodidest ka: käisime kahes. Ühes kutsuti meid lausa kohalikule lauamängumessile Noorderspel Martini kirikus. Väga tahaks minna, aga kuna kõik me teele jäävad sillad ei ole oktoobri alguses enam lahti, siis pole midagi parata — peame edasi liikuma. 🎲

Jumbo supermarketi ees, kuhu video lõpuks jõudsime, avanes kõnekas pilt: jalgrattaparkla on hiiglaslik, autosid pole ühtegi. Ja supermarket toimib suurepäraselt — hea näide sellest, et äri ei lähe pankrotti, kuigi autoga treppi ei saa. 🚫🚗

Homme naudime veel veidi seda elavat ülikoolilinna, kohtumiseni! 👋

Address

Vesilennuki 6
Tallinn
10145

Telephone

+3725066628

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Aurita Cruising posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share