14/10/2024
Millest me alustame? Enne rallit proovida ei saanud. Teisipäeva õhtul sain alles võistluskiirusel esimest korda sõita 300m ja siis tuli hakata asju pakkima. Mootori panin esimest korda täiesti ise kokku, isegi kõige mõttetum mutter nägi dünovõtit – et ei juhtuks lollusi ja midagi laiali lendaks. Järgi andis hoopis kapoti kinnitus. Vaatasin juba reedel, et miks see pidevalt lahti jääb, aga ilmselt oli teine lihtsalt väsinud. Sidurist, piduritest ja sellest, et karbuss jamab ja süüde vajab sättimist, seekord ei räägi. Need asjad ikka juhtuvad, aga räägime põhiküsimusest – kuidas ma sõita sain?
See kõik algab tegelikult juba reccest. Panen kirja meetreid ülitäpse iPhone GPSiga, mis Saaremaal tavaliselt eriti ei tööta. Kurvid lähevad rooli järgi raadiusega – rool on täis kleebitud erinevaid kurvi raadiuseid ja kuidas neid võtta. Näiteks, kui kaardilugeja ütleb "EI Vasak 2" ja "EI Parem 2", siis see tähendab, et korraldaja on sinna lõikamist takistavad raudoraga betoonid sisse pannud ja lõikamine on ohtlik. Kui kaardilugeja ütleb need järjest, siis tean, et pean esimese veidi aeglasemalt võtma, et teise saaks kiiremini läbida.
Kapott tuli meil lahti vasak 6-s üle nuki. Sel hetkel oli mul 6. käik sees ja käis mingi litakas, aga ma isegi ei ehmatanud. Hoidsin lihtsalt edasi. Tõnu ütles kõrval "ohoh" ja luges edasi. Nägin välja kapoti keskelt umbes 20-30 meetrit ja kurvides lasin külje ette, et paremini ette näha. Päris lihtne oli – need "EI lõika" kurvid olid heaks orientiiriks. Kõige ärevam hetk oli kitsal asfaldil heinapallide vahel sõites. Mäletasin, et paremal on kolm palli ja vasakul ka, siis väike sirge ja parem 1 maha. Lugesin külje pealt pallid ära ja tunnetuse järgi sain pidama ning õigel ajal paremale keeratud.
Vedamine oli, et katse lõpuosa oli väga kiire – enamus kurve 5. ja 6. käigu peal. Ei pidanud pidurdama, sest sirge tee. Enne lõppu küsis Tõnu veel, kas legend on õige, ja ma ütlesin, et väga hea, lase edasi. Oleme kokku leppinud, et kui legend sassi läheb, siis ma ei tõmba maha, vaid aitan ise kurvidega kaasa. Suur respekt Tõnule, kes sõitis 3 km ilma ühegi veata. Peale katset hakkas Tõnu kapotti välja lööma, aga lõpuks leidsin telliskivi tee äärest ja üks rajakohtunik oli kirve maha jätnud. Kirvega paar pauku ja kapott oli oma kohal tagasi. Tõmbasime nööri ja teibiga kinni ning sõitsime edasi. Lõpuks saime tubli 4. koha.
Palju õnne poodiumimeestele! Meie oleme oma kohaga väga rahul. Kõik, kes aitasid – aitäh teile!
Siin postituses on kõrvuti kapotiga ja kapotita läbimine. Lahtise kapoti pilt(Marleeni pilt) ja Tõnu legendist pilt. Koht on ka märgitud kus kapott lahti tuli :)
